V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Kuulge, kallis härra Jacques. Ütlen puhtast südamest, mida mõtlen. Ma pole kuninga
ihuarst ja majesteet pole mulle Daidalose aeda kinkinud, et sealt tähekogusid uurida ... Ärge
vihastage, vaid kuulake mind ... Mis tõdesid olete teie ammutanud, ma ei ütle mitte
arstiteadusest,
see on ju midagi hoopis totrat, vaid astroloogiast? Näidake mulle, mis mõju on
vertikaalsel bus-trofedoonil ja mis avastusi on tehtud zirufi ja zefiroodi arvu abil.»
«Teie eitate siis,» ütles Coictier, «Saalomoni võtme väge ja seda, mis kabalistika siit on
saanud?»
«See kõik on vale, kallis Jacques! ükski teie vormel ei vii reaalsusele lähedale. Alkeemial
aga on küllalt oma avastusi näidata. Kas tahate ümber lükata neid saavutusi, mida ma ette
toon? Et tuhat aastat maapõue suletud jää muutub mägikristalliks. Et tina on kõigi metallide
esiisa, sest kuld pole metall, vaid valgus