Tsiviilõiguse üldosa
mis kehtis kuni 1940. aastani (samuti aastatel 1941-44). Hakati ette valmistama Eesti
oma uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940. aastaks, kuid jäi seadusena
vastu võtmata. Oli koostatud pandektilise süteemi põhimõttel, koosnedes üldosast,
perekonnaõigusest, pärimisõigusest, asjaõigusest ja võlaõigusest. Eelnõu
väljatöötamise peamisteks allikateks olid BES, Saksa BGB (Bürgerliches
Gesetzbuch), Šveitsi ZBG ja Prantsuse Code Civil.
Nõukogude perioodil kehtis Eesti territooriumil kuni 1965. aastani Vene
Föderatsiooni 1922. a. Tsiviilkoodeks, alates 1. jaanuarist 1965. a. aga Eesti NSV
tsiviilkoodeks. Tsiviilkoodeksi osad olid üldsätted, omandiõigus, kohustisõigus
(võlaõigus), autoriõigus, avastusõigus, leiutisõigus, pärimisõigus ning rahvusvaheline
eraõigus.
1940. a. eelnõu asjaõiguse osa võeti aluseks koostamaks asjaõigusseadust, mis võeti
vastu 9. juuni 1993
annaabi.ee 
