Kirjandus- ja teatriteaduse alused
formalistide arvates seega automatiseerumise ja deautomatiseerumise pidev
vaheldumine. Tõnjanov: I toimub teatud võtte automatiseerumine, selle asemele
ilmub uus võte, II mis seadistatakse, levib ja otsib endale kõige lihtsamaid
rakendamisvõimalusi III ning laieneb paljudele nähtustele IV ja vananeb, tuleb uus.
Kirjanduslik keskus ja perifeeria vahelduvad pidevalt. Realistlik suund vaheldub
modernistliku suunaga. See, mida on nimetatud evolutsiooniks, on tegelikult ühe
zanrivormi vaheldumine teisega. Sellest on kirjutanud ka psühhoanalüütikud, nt H.
Bloom: evolutsiooni asemel on kirjandusloos tegemist hüppe/teisalduse/nihkega. Igal
28
poeedil on omapärane Oidipuse kompleks oma eelkäijaga, kellega ta võitleb.
Kahevõitluse panuseks on elu. Eelnevat teksti tuleb ületada, et ellu jääda.
Retseptiivne esteetika. Jauss Kirjanduslugu kui väljakutse kirjandusteooriale.
annaabi.ee 
