Eepos ja romaan
kaanonit püsivate ja kinnistunud zanritunnuste süsteemi näol. Valdavas osas taanduvad
romaani käsitlevad tööd tema eriliikide võimalikult täielikule registreerimisele ja
kirjeldamisele, kuid sellega ei õnnestu anda romaanizanri ammendavat definitsiooni.Uurijail
ei ole õnnestunud osutada mitte ühelegi lõplikult formeerunud romaanitunnusele
möönduseta, mis täielikult annulleerib selle kui üldkehtiva zanritunnuse (nt:
mitmeplaaniline zanr vs üheplaaniline; dünaamiline ja teravsüzee vs äärmuslikku
kirjalduslikkusesse suubunud romaan; romaan on armastuslugu vs lembeelement puudub;
romaan on proosazanr vs värss-romaan)
XVIII sajandil jõutakse lähemale romaani kui kirjanduses teiste zanritega
mittevõrreldava zanri mõistmisele. Tekkinud mõtteavaldused ja manifestatsioonid
romaanist, seavad romaanile nõuded:
1)Romaan ei pea olema poeetiline, nagu on seda ilukirjanduse teised zanrid