Eepos ja romaan
läbivalgustamise tingimustes sünnib iga keel justkui uuesti, muutub selles keeles loova
teadvuse jaoks kvalitatiivselt uueks ja seda isegi siis, kui tema keeleline koostis (foneetika,
sõnavara, morfoloogia jne) jääb täiesti konstantseks. Erinevalt teistest suurtest zanridest
tekkis ja küpses romaan just välise ja sisemise mitmekeelsuse järsu aktiviseerumise
tingimustes. Seepärast saigi romaan asuda juhtima uusaja kirjanduse keele ja stiili
arengu uuenemisprotsessi.
Romaani zanristruktuuri temaatilisi momente puudutavad omadused ilmnevad ja
selguvad kõige paremini romaani ja eepose kõrvutamisel.
Eepost kui zanri iseloomustab kolm konstruktiivset tunnusjoont:
1) eepose aineks on rahva eepiline minevik Goethe ja Schilleri järgi ,,absoluutne minevik"
.
2) eepose allikaks on rahvapärimus (mitte aga isiklik kogemus ja sellest väljakasvav vaba
väljamõeldis)
3) Eepilist maailma lahutab kaasajast s.t. lauliku (autori ja kuulajate) ajast absoluutne
eepiline kaugus
annaabi.ee 
