Keskaeg
Uued zanrid ja vormid tekkisid:
· proosas(rüütliromaan ja novell),
· lüürikas (kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss),
· lüroeepikas (uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud poeemid)
· teatri arenedes ka draamas (müsteerium, miraakel, moralitee, farss)
· Osa kirjanduszanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu (vaimulik luule, pühakute
elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama)
Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei
iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti.
Eristatakse kaht ajajärku:
· VARAKESKAEG (476a- 10s)
Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd
leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne.
Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused.