Terve aasta eesti keel
tekkis nii elus kui kunstis peamiselt protestina, vastandudes üldjoontes klassitsismi ja valgustuse
mõistuspärasustele, eriti klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. AJastu vaimsust
mõjutas enim ratsionalistlik filosoofia, mille järgi tõese teadmise allikas on mõistus ja loogiline
mõtlemine, tunded on teisejärgulised ja tuleb allutada mõistuse juhtimisele. Kirjanduslik ideal leiti
antiigist, rõhutades eriti reeglipärasust. Ranget ja täiuslikku vormi, zanripuntust, korrastatud
keelekasutust jms. Sõnakunst normeeriti sama punktuaalselt kui õukonna etokett, sest kunst pidi
alistuma kunstiseadustele.
Romantikud uskusid, et mõistus ei saa seletada inimest kui tervikut. Romantism oli kunsti
kuldajastu püriti eemale ühiskondlikust tõelisusest. Romantism ülistab isiksust, tema tundeelu,
igatsusi, lootusi ja eriti nukrust. Põgenetakse olevikust, süvenetakse mineviku mälestustesse.
Tugevaid tundeid äratab lootus
annaabi.ee 
