Kirjanduse koolieksam
Jaan Unduski ,,Kuum", mis Undiga veenvalt haakub ja Undist ka veenvalt erineb.
Jätkub realistlik proosa. Kirjanduses jääb eriti kõlama subjektiveeritud vaatepunkt, mille
kaudu on ju ikka võimalik kirjeldada nii inimese kujunemislugu kui ka selles peegelduvat
ühiskonda. Mats Traadi romaanisarja ei saa juba mahu tõttu märkamata jätta, aga sarja maht
pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka
põhjusi. Silmapaistvamaid kõrvalekaldujaid proosa zanrilistest tsentritest on Jaan Kaplinski.
Mõttevahetus on suure kaarega mööda käinud draamast. Ebaõiglane on vaikimisi valitud
nõusolek, mis loovutab draama ainuüksi teatrile ja käsitleb sellega draamateksti peamiselt
suulise fenomenina. Teatriloos on draamal oma koht, aga see ei pea olema ainuke.
Teistsuguseid tunnusteridu tuleb igatahes juurde luua. Rutt Hinrikus on näiteks esile toonud
tekste, mis tegelevad individuaalse ja kollektiivse mäluga, samuti on ta ära märkinud korduva
annaabi.ee 
