Folkloristika alused
Rahvajutuliigid:
- Muinasjutt muisten (Grimmid, Kreutzwald)
- Naljand-pajatus (Hurt- naljand; pajatus Loorits, Laugaste)
20. sajandi II poolel:
- anekdoot kogemus- (elamus)jutud
- Tänapäeva muistend elulood
Hurt ei arvanud pajatusi rahvaluule hulka.
Kogemus on kokkuvõte ning ei pea olema seotud konkreetse inimesega; sobivad ka
kollektiivid. 90ndade lõpus hakati ,,muistendi" asemel Eestis kasutama sõna ,,pärimus", sest
on vajadus eemalduda zanrilisest liigitusest.
Rahvajuttude liigituse alus:
Muinasjutt-muistend; naljand-pajatus
Esimene aspekt Teine aspekt
- Esteetiline (meelelahutus-) funktsioon - Seotud usundilisuse maailmavaatega
- Teabekeskne funktsioon - Ei ole seotus usundilises
maailmavaatega
Esimene aspekt:
- Ajaviide - Suhtlemise osa seos tõsielu