Luulekogu analüüs . Betti Alver "Tuju"
Värsse hakkas ta avaldama
1931-st aastast. Tema tuntumad luulekogud on Tolm ja tuli, Eluhelbed ja Korallid Emajões.
1940ndate teisel poolel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaks tõlkeks on
Aleksandr Puskini ,,Jevgeni Onegin".
Analüüs
Betti Alveri teos ,,Tuju" on valminud 1976 aastal. Osad uuletused on aga valmis vorbitud juba
aastatel 1936, 1939 jne.
Kirjutatud on väga süngeid ja sügavamõttelisi luuletusi. Palju on väljendatud tundeid ja
inimeste suhteid.
Kindlaid zanrieelistusi pole otseselt. Esineb sonette ja on isegi üks pikem ballaad .
Meeleolult on luuletused nukrad, mõtlikud ja sünged. Mõtlikumad neist on ,,Eluhelbed" ja
,,Suurest haardest" .
Kirjanik on eelistanud kirjutada vabavärsilisi luuletusi. Mõni luuletus on ka riimiline, ning
vormistatud paarisriimi.
Värsid on suhteliselt lühikesed. Ainult ballaadis on värsid silmatorkavalt pikad.
Sõnavalik on külluslik. Nt: kui korrutad välgujoaga, oma elu surmkümmend suudlust,
annaabi.ee 
