Eepos ja romaan
t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise
kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse
ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni.
Nende variatsioonid ajajärguti, koolkonniti ja voolude kaupa ei ole niiöelda zanri ,,skeletti"
puudutavad. Nt eepost teame zanrina mis pole üksnes ammu valmis, vaid Bahtini sõnul ka
juba ,,raugastunud".
Kuid romaanil pole niisugust kaanonit nagu teistel zanridel. Ajaloos toimivad üksikud
romaanimudelid, ei toim aga zanrikaanon kui niisugune. Teiste zanride uurimine sarnaneb
surnud keelte uurimisega, romaani uurimine on analoogiline elavate, noorte keelte
uurimisega.
Romaan ei ole lihtsalt üks zanr teiste zanride seas. Ta on tekkinud ning arenenud uuel
ajajärgul maailma ajaloos ning seepärast on tihedais sidemeis selle ajajärguga, samal ajal
kui teised suured zanrid on sellesse ajajärku tulnud pärandina eelmistest ning vaid
annaabi.ee 
