tegelikult eelise Iisraelile, kuna kui teid jt kommunikatsiooni vahendeid ei kasutata, siis aitas see kaasa sõjaväe kiirele mobiliseerimisele. Kuigi Jordaania kuningas Hussein oli keeldunud sõjast osa võtmast, oli ta 25 septembril lennanud Tel Avivi, et hoiatada Iisraeli peaministrit Golda Meiri peatsest Süüria rünnakust. Kuna Meir ei uskunud, et Egiptus on valmis ründama ja et Süüria üksi ei ründaks, siis ei võetud hoiatust kuulda. Alles siis kui Mossaadi pealik Zamir kohtus kõrge Egiptuse ametniku ja väidetava spiooni Ashraf Marwaniga ööl vastu 6 oktoobrit, ning Marwan ütles, et Egiptuse rünnak on kohe-kohe tulemas, võeti nii seda kui ka mitmeid eelmisi hoiatusi lõpuks tõsiselt. Vaid mõni tund enne Egiptuse rünnakut saabusid korraldused osaliseks sõjaväe mobiliseerimiseks ja kuna enamus sõdurid olid kas sünagoogides või kodus toimus mobiliseerimine kiirelt.