võimaluste puudumises. Eestisse jäänud eestlased ja Venemaale siirdunud eestlased Venemaale siirdunud eestlased : sattumine vene kultuurikeskkonda ja segaabielud soodustasid eesti haritlaste venestumist. Eestlaste venestamisel nende denatsionaliseerumise mõttes kukkus läbi. Vene kultuuri ja haridust küll omandati ja tarbiti,aga venelasteks saada ei tahetud. Valitsuse brutaalsed venestsuaktsioonid üksnes tugevdasid vastupanu ja soodustasid konsolideerumist. Lõik A. Möller-Zakomelski kirjast Ministrite Nõukogude esimehele P. Stolõpinile : ,,...vene elanikkonna kultuuritase on madal, nagu nähtub kirjaoskamatuse suurest protsendist, mis ületab krai kõigi teiste rahvaste vastava näitaja.Vene elanikkonna ühiskondlik mõju tuleb tunnistada võrdseks nulliga./---/ Hiljaaegu läks suur hulk lätlasi ja eestlasi õigeusust luteri usku,millega katkes nende viimane side venelastega. Selle kurva nähtuse põhjuseks on vene vaimulikkonna nõrk
ajaloos, piirangud kõikvõimalike ühiskondlike tegevusalade üle, sõjaseisukord koos kõikide omapiirangutega püsis kuni 1908 augustini. Ka pärast likvideerimist jäi Balti riikides kehtima nn kõvendatud valvekord, mis oli küll sõjaseisukorrast leebem, kuid siiski mitte normaalne seisukord. Alled 1911 septemberis pöörduti normaaloludesse tagasi (v.a suuremates linnades). Võim kuulus jätkuvalt kindralkubernerile, kelleks sai al 1906 kindral Aleksander Möller-Zakomelski, kes oli teinud endale nime Poola mässuda mahasurujana, oli ametis kuni aprill 1909ni, mis võimule püürdusid tagasi tavapärased tsiviilkubernerid. Nikolai Zvagintsev. Korostovets (väga piiratud silmaringiga, väheste huvidega, vene ohvitser selle kõige halvemas tähenduses). Taastati prokuröi järelvalve jm. Paljud poliitilised pagulased said koju tagasi pöörduda, said nüüd palju leebema karistuse. Samal päeval kui Sollogub ametisse
annaabi.ee 
