Inimõigused ja nende piiramine õigusega
Järgnesid püüded
leida loomuõiguse ja inimõiguste allikas inimese sotsiaalsest ja ratsionaalsest loomusest. Selle
teooria kohaselt on loomuõigus sõltumatu seadusandlikust fiat'ist, eksisteerides isegi juhul
kui me eeldame, et Jumalat pole olemas. John Locke'i sõnastatud loomulike õiguste teooria
kasutati nii Ameerika kui ka prantsuse revolutsiooni käigus. Teooria järgi on indiviididel
inimõigused nende sotsiaalse ja ratsionaalse olemuse tõttu [Zajadlo 2001, lk 25].
Õiguspositivism lükkas tagasi sünnipärase loomulike õiguste idee ning ainsa õiguse allikana
tunnistati riikliku seadusandja tahet. Marxi teooria üldine eeldus, et inimõigused toetuvad
teatud ajaloolise kategooriana esinevatele ühiskondlikele suhetele, ei anna piisavalt alust
universaalsetele inimõigustele, sest ta käsitleb inimesi vaid kui hic et nunc. Marx ei arendanud
kasutatud mõistet ,,tegelik inimene"