Kiviaeg
mistõttu arvatakse, et see levis eeskätt toormaterjalina. Eelkõige on seda
kasutatud ripatsite ja üldse igasuguste kujukeste valmistamiseks. Ilmselt
on usutud merevaigu ravivasse toimesse, näiteks on Zvejnieki kalmistult
leitud mõnes matuses merevaigutükikesed silmakoobastes.
Kuigi on oletatud, et merevaik võiks seonduda jahindusega (Jaanits), pole
see väga tõenäoline. Eestis leitakse merevaiku sageli naiste ja laste
21
haudadest. Samas on Zagorskis arvanud Zvejnieki kalmistu põhjal, et see
oli ikkagi meestele tüüpilisem.
Eestist on teada 314 neoliitilist merevaiguleidu. Enamasti on see vahetuse
teel saadud materjal, vaid ühe Saaremaa tüki puhul on oletatud kohalikku
päritolu.
Eesti teenekas kiviaja-uurija Lembit Jaanits arvas veel 1950-60. aastatel,
et vahetuskaubandus neoliitikumis oli väga primitiivne, kogukonnalt
kogukonnale: mida kaugemale lähtepunktist, seda vähem vastavat kaupa
leidus
annaabi.ee 
