Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Protousundi (varase usundi) poolt esitatud kosmogooniline areng näib olevat toimunud
järgmiselt: Mitteolemisest ehk Ühest ehk Viimsest Reaalsusest (sarnaneb juba eespool
vaadeldud taole või Jungi Pleraomale), kerkis esile Olemine ehk Kosmos (Spihr), mis sai
piiritletud, lõpliku Aja kehaks. (Ehk siis - aeg saab eksisteerida vaid mateeria ehk Olemise
korral). Spihr kujutab endast ka algainet, millest tekkis kõik järgnev. (ZAEHNER 1972:266)
Algainest tekkisid neli elementi ehk ,,aste üks". Nelja elemendi segunemisel tekkis maailm ehk
,,aste kaks". ,,Aste kolm" kujutab endast inimese ja loomade, see tähendab, orgaanilise elu
teket. Taoline elu kestab kaksteist tuhat aastat ning transformeerub siis ,,aste nelja" ehk
,,lõplikku kehasse", mis omakorda neelatakse Mitteolemisse ehk Lõpmatusse. Eksisteerivat
füüsilist universumi juhib Aeg (Zurvan), mis ühtlasi tähendab ka Saatust ettemääratuse mõttes.
annaabi.ee 
