"zadovi" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajakirjandus lakkas olemast neljas võim. Sellline ajakirjandus, mis allub võimule, ei saa ise võim olla. 1930ndate lõpul ilmus keskkomitee otsus "Ajalehe ,,Za Novõi Sever" toimetajast seltsimees Zadovist". Kritiseeriti Zadovit, kuna ta oli algatanud ajalehes mõttevahetuse, mis ei läinud kokku partei komitee antud suunaga. See oli konverentsijärgne mõttevahetus, ning osutus surmapatuks. Ta lasti lahti. Sellest kujunes kaigas kõigile toimetajatele, Zadovi juhtum. Üldine põhimõte oligi see, et kriitikat partei asjade suhtes võis teha ainult kongresside, pleenumite ja konverentside ülevaadetes, kui seda kriitikat nendel koosolekutel tehti (ehk siis kui partei ise seda tegi). See pole aga valvekoera kriitika. Ideelisus ­ samasuguseks kaikaks nagu Zadovi juhtum oli üks 1946nda aasta otsus, ajakirjade "Zvezda" ja "Leningrad" kohta, need olid kirjandusajakirjad. Tehti väga