Euroopa ja loodusgeograafia
Sogna fjord 185 1245
Hardangeri fjord 183 661
Nordfjord 110 565
Ofotfjorden 78 554
((Joonis: Joonisel on näha Läänemere erinevad rannikutüübid. Skäärid, fjordid, avatud
liivarannik, laguunid, klint.))
Sageli kuhjab tuul rannaliiva kokku luideteks. Nende tuulealune serv on lauge, tuulepealne aga
järsk. Kõrgeid luiteid on näha näiteks Soomes Pori linna lähedal Yyteri liivarandadel ja Taani
rannikul. Eestis leiame neid Kloogarannas. Osa luidetest on läbi kasvanud rannalähedase
taimestikuga ja võivad olla vähemärgatavad, osa neist vahetab oma asukohta ja suurust tuulte
toimel.
Piirkondades, kus maakerge on lakanud, kuid ka vajumist enam ei esine või on see aeglane,
kujunevad välja maasääred - peamiselt liivast või kruusast koosnevad valli- või seljakujulised
pinnavormid, mis ulatuvad maismaalt kaugele veekogusse. Eriti suured maasääred on