V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Pole kahtlust,
ka see on hoone, mis kasvab ja lõpmatute spiraalidena kerkib; ka siin on olemas oma
keeltesega-füine, lakkamatu tegevus, värmatu töö, kogu inimkonna A'be võistlus, aga ka
tõotatud varjupaik vaimule uue ülemaailmse uputuse, barbarite uue retke puhuks. See on
inimsoo teine Paabeli torn.
KUUES RAAMAT
I. ERAPOOLETU PILK VANALE MAGISTRATUUR1LE
Aastal 1482 pärast Kristuse sündi oli kõrgestisündinud Beyne'i härra, rüütel Robert
d'Estouteville, kes oli Yvri ja Saint-Andry parun Marche'is, kuninga nõunik ja
kammerhärra ning Pariisi prevoo, üsna õnnelik inimene. Juba ligi seitsmeteistkümne aasta
eest, 7-ndal novembril 1465, tol komeedi1 aastal, sai ta kuningalt selle hea prevookoha,
mida peeti pigemini lääniks kui ametiks. «Dignltas,» ütles Joannes Loemnoeus, «quae
cum non exigua potestate politiam concernente, atque praerogativis multis et
juribus conjuncta est.»2 Aastal 1482 oli imelik näha aadlikku kuninglikus ametis, mille