Uusaeg
Prantsusmaast sai monarhistlik
riik. Kõik olulisemad seadused kehtestai keisri dekreedi või Senati otsusega . Sõna " vabariik" kadus aja
jooksul käibelt. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804 . aastal võeti
vastu"Tsviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku
lahutamise riigist. Ta parandas ka riigi suhteid kirikuga sõmlides rooma paavastiga eraldi kokkuleppe .
Katoliku yusk kuulutati enamiku prantslaste usuks.
2.Venemaa 19. sajandil
19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumi ja elanikkonnaga ühest küljest võimas, kuid teisalt üks
Euroopa mahajäänumatest riikidest. Venemaal oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotas oli piiramatu
võimuga keiser. Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik.
Venemaa koloniaalpoliitika määras ära 3 omavahel seotud põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine
annaabi.ee 
