Eesti Uusaeg
aastat). 1892- Vene keelt võis ainult kasutada koolides õppekeelena, omavahel võis
suhelda eesti keeles ning usuõpetused olid oma keeles. See tähendas, et koolitase
langes, sest inimesed ei mõistnud mitte midagi vene keeles. Kõik koolid ei läinud üle
vene keelsele õppele, sest polnud piisavalt palju õpetajaid. 1889 kaotati ära Tartu
Ülikooli autonoomia, paljud professorid ei leppinud sellega ning lahkusid Ülikoolist,
mis tähendas, et TÜ tase langes. Tartu linn nimetati ümber Yurjeviks (1883).
Rahvuslik kirjasõna sattus põlualla, ajalehtedesse polnud võimalik mitte midagi
avaldada, mis oleks venestamist kritiseerinud. Hakati sulgema ajalehti nagu Virulane.
Tsensuur hakkas pidurdama seltside tegevust, mitmed seltsid pandi kinni (Eesti
kirjameeste selts 1893. a). Piirati suurte seltside asutamist.
Õigeusu levitamine: Eestimaa kubermangus 10 000 inimest vahetas ära usku.
Õigeusk võrreldes luterliku usuga jäi tagasihoidlikule kohale.