0 ja tan = f (a), siis p = tan = tan( + )= 1/tan = 1/f 0(a). Selle p~ohjal on punkti A=(a, f (a)) 0 l¨abiva normaalsirge võrrand j¨argmine: y - f (a) = (x - a) . Selline v~orrand kehtib juhul, kui f (a) = 0. 0 Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge ytelje sihiline ja tema v~orrand on x=a. 41) e) Diferentseeruvuse geomeetriline sisu Kui funktsiooni graafik punktis A=(a,f(a)) on sile (so mittemurduv), siis on lõikaja AP piirsirge punktis A üheselt määratud, sõltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A lähenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja üheselt määratud. · Kui puutuja tõusunurk , ei võrdu, siis on arvutatav ka puutuja tõus ehk funktsiooni tuletis f'(a)
0 ja tan = f (a), siis p = tan = tan( + )= 1/tan = 1/f 0(a). Selle p~ohjal on punkti A=(a, f (a)) 0 l¨abiva normaalsirge võrrand j¨argmine: y - f (a) = (x - a) . Selline v~orrand kehtib juhul, kui f (a) = 0. 0 Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge ytelje sihiline ja tema v~orrand on x=a. 41) e) Diferentseeruvuse geomeetriline sisu Kui funktsiooni graafik punktis A=(a,f(a)) on sile (so mittemurduv), siis on lõikaja AP piirsirge punktis A üheselt määratud, sõltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A lähenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja üheselt määratud. · Kui puutuja tõusunurk , ei võrdu, siis on arvutatav ka puutuja tõus ehk funktsiooni tuletis f'(a)
annaabi.ee 
