Alfred Marshall
unistus eraldi ökonoomika teaduskonna avamisest, õnnestus alles 1903. aastal Cambridge’is.
Marshall valiti 1865. aastal St. John College Cambridge’i auliikmeks ja lektoriks moraalse tea-
duse alal sai ta 1868. 1885 sai temast poliitökonoomia professor Cambridge’is, kuhu ta jäi kuni
oma pensionile minekuni (1908). Aastate jooksul suhtles ta paljude briti mõtlejatega, sealhul-
gas Henry Sidgwick, W.K. Clifford, Benjamin Jowett, William Stanley Jevons, Francis Ysidro
Edgeworth, John Neville Keynes ja John Maynard Keynes.
Marshall asutas Cambridge School’i, kus pöörati erilist tähelepanu mastaabiefekti teooriale ja
kindla heaolu ökonoomikale. Pärast tema pensionile jäämist võtsid juhtimise üle Arthur Cecil
Pigou ja John Maynard Keynes (https://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Marshall#Bibliography_
and_further_reading, 02.11.2016).
1877. aastal abiellus ta Mary Paley’ga, kes oli tema endine õpilane ning üks esimestest naistu-