Riigikaitse õpik
massihävitusrelvad
ja kõigi analoogsete vedelike, ainete ja toimimisviiside kasutamise sõjas
mõistis tsiviliseeritud maailm hukka. Nii keelustati nende kasutamine sõ-
japidamises. Kuigi Eesti ühines Genfi protokolliga 1931. aastal, prooviti
veel kord samal aastal rajada ipriiditehast. Koostöös Tallinna Tehnikumi-
ga valmis 1932. aastal kaitseväe tellimusel üliõpilase P. R. Ernesaksa lõ-
putöö ,,Ypriidi wabriku sisseseade 1 tonni ypriidi walmistamiseks päeva
jooksul". Tehas jäi siiski ehitamata ning projekti autor lahkus peagi Saksa-
maale erialatööle.
Eesti ühinemine Genfi protokolliga ei takistanud keemiarelva arendamist
ega tootmise plaanimist, sest protokoll keelas ainult keemiarelva kasuta-
mise sõjategevuses protokolliga ühinenud riikide vastu. Geopoliitiliselt
ümbritsesid Eestit riigid, mis olid ühinenud Genfi protokolliga, kuid Nõu-