Riigikaitse õpik
Viimased kaks juhtumit iseloomustavad juba tänapäevase keemiarelva
arengut, kuna tegemist ei olnud põhiliselt suitsul baseeruva keemilise rün-
deainega, vaid eraldi keemilise ainega.
Keemiarelv arenes eriti kiiresti enne Esimest maailmasõda ning selle areng
jätkus sõja ajal. Esimesena kasutas pisargaasiga täidetud granaate Prant-
susmaa 1914. aasta augustis Saksamaa vastu. Saksamaa kasutas laiaula-
tuslikult keemiarelva esimest korda 1915. aasta 22. aprillil lahingus Yprese
all gaasilise kloori tõttu kandis vastaspool suuri kaotusi. Gaasilist kloori
oli sõjas raske kasutada, kuna see sõltus tuule suunast ning oli kergesti
avastatav värvuse ja lõhna järgi. Juba detsembris 1915 rakendas Saksamaa
uut keemilist ründevahendit fosgeeni, mis mõjus samuti hingamisteede
kaudu. Kõige tuntum ning mürgisem keemiline ründeaine Esimeses maa-
ilmasõjas oli ipriit, sest erinevalt kahest eelmisest mõjus ipriit ka läbi naha
ning oli nahka kahjustava toimega.
annaabi.ee 
