Esiajalugu ja selle periodiseering
erinevalt.
Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes esiajalugu u 3000 eKr. Kreekas u
750 eKr, kui alguse said linnriigid. Itaalias u 500 eKr.
Seega on arengusuund alati esiajaloolt ajaloole ning esiajaloost saab
varaajalugu. Samas ei tähenda kirja tundmine alati kirjutatud ajaloo
algust. Kreeta ja Mükeene vanimad üleskirjutused annavad näiteks
teavet küll keelest, mitte aga tolleaegsest kultuurist ja poliitikast.
Esimene Eestit puudutav kirjalik teade pärineb Ynglingrite saagast, mis
kajastab u 600a paiku pKr toimunud kuningas Ingvari sõjakäiku. Kuigi
see pandi kirja alles 13. sajandil, on sealsed sündmused aset leidnud
palju varem. Iseenesest on see puhas poliitiline teade, ega kirjelda
muiste Eesti elu-olu. Esimesed konkreetselt Eestit puudutavad
kirjalikud allikad tulevad aga vallutusejärgsel ajal. Samas algab Eesti
esiajalugu juba 8 at eKr, kui pärast viimast jääaega nihkus jääserv
põhjakaartesse ning siia saabusid inimesed