SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_06.lst SQL> COLUMN nimetus FORMAT A15 NEW_VALUE nimetus NOPRINT SQL> COLUMN oppejoud FORMAT A15 OLD_VALUE oppe NOPRINT SQL> COLUMN nimi FORMAT A15 SQL> COLUMN punktid FORMAT 999 SQL> TTITLE CENTER 'Aine: ' nimetus SKIP 1 SQL> BTITLE CENTER 'Oppejoud: ' oppe SKIP 1 SQL> BREAK on nimi SKIP SQL> SET feedback on SQL> COLUMN nimi heading "Nimi" SQL> COLUMN ulesanne heading "Ylesanne" SQL> COLUMN punktid heading "Punktid" SQL> COLUMN kuupaev heading "Kuupaev" SQL> --Kasutage tabeleid yliopilased, koduylesanded, oppeained ning koostage skript (programm) SQL> --mis küsib kasutajalt õppeaine nimetuse fragmendi (kasutades asendusmuutujaid) ja väljastab SQL> --selle õppeaine kohta saadetud kodutööd. Lehekülje päisesse kirjutage õppeaine nimetus ja SQL> --jalusesse vastava õppejõu nimi, nagu näidatud allpool SQL> SELECT o.oppejoud AS oppejoud, 2 o
5)Milleks arvutatakse moodustaja maatriksit 7)Milleks arvutatakse veakontrolli maatriksit 8)Mis asi on sündroom. 9)Mis asi on Hammingi kaal 10)Mis asi on Hammingi distants(vahemaa) 11)Kuidas on seotud Hammingi kaal ja Hammingi minimaalne distants 12)Kuidas on koodi minimaalne distants seotud veaparanuds võimega. (seletada tingimus kuidas vigu parandada saab) 13)Hammingi koodi iseloomustus. 14)Mis vigasid saab parandada Hammingi koodi järgi (valemid). 15)Hammingi koodi teisendamise ylesanne. Vastused 1)Koodide lineaarsuse tingimus-koode nim lineaarseks kui kahe koodisõna liitmisel mooduliga kaks saame tulemuseks kolmada,sama koodi koodisõna. 2)koodide vastavustabel sisaldab kirjeid vektoritest mida tuntakse koodivektorina või kujunditena. 3) Vektorkvantimisseadmed teisendavad sõnumi plokid vektoriteks ja neid nimetatakse Sõnumivektoriteks. 4) 1-k Sõnumivektor m , 1-(n-k) paarsusvektor b ja 1-n koodivektor C need on reavektorid (- tähenab
musta_tulemus=2 THEN 1 ELSE IF partii.musta_tulemus = 1 THEN 0.5 else 0 ENDIF)AS "Kogu Tulemus" FROM isik, partii WHERE isik.ID = partii.must AND isik.eesnimi = 'Maria'; --12. Leida partiide keskmine kestvus turniiride kaupa (tulemuseks on tabel 2 veeruga: #turniiri nimi, keskmine partii pikkus) SELECT turniir.nimi, AVG(datediff(minute, partii.algushetk, partii.lopphetk)) AS "Keskmine partii pikkus" FROM turniir, partii WHERE partii.turniir = turniir.id GROUP BY turniir.nimi; -- --ylesanne 5 -- --1. CREATE VIEW v_turniiripartii(turniir_nimi, partii_id, partii_algus, partii_lopp) AS SELECT turniir_nimi, partii_id, partii_algus, partii_lopp FROM partii; --2. Luua vaade v_klubipartiikogus(klubi_nimi, partiisid) partiisid = selliste partiide arv, kus kas valge või must mängija on klubi liige (,,klubipartiisid" on 2 korda partiide arv). CREATE VIEW v_klubipartiikogus(klubi_nimi, partiisid) AS SELECT nimi, count(*) AS partiisid FROM partii, isik JOIN klubi ON isik.klubi = klubi
*sotsiaalpoliitika- väga lai. * Väline konformism- autoritaarsus rahuldab elaniku välise rahuloluga- teeb seda, mida nõutakse. Ei pea reaalselt uskuma, mida räägitakse, peaasi et ei muutu diktatuurile ohtlikuks. * autoritaarsuse on rahul, kui hulk on apaatne ja ei huvita, seda vähem inimesi, kes valitsevad. * eksisteeriv ainupartei ei ole nii monoliitne. * võimule tullakse ulatusliku terrori kasutamisega. * repressioonide elluviimine puhtalt armee ylesanne. * tekib riikides, kus puudub arenenud demokraatia, pole olnud õigusriiki. * Kasutati Itaalias(Mussolini) , Hispaanias(Franco), ja Lõuna-Ameerikas(Pinochet) TOTALITAARNE DIKTATUUR: * Ametlik ideoloogia- Katse hõlmata kõike. * üksainus massipartei- pühendunud ideoloogiale, alistuv diktaatorile. Loob poliitilise eliidi, kontrollib ja kasvatab masse, tagab side riigi ja ühiskonna vahel. * Terroristlik politsekontrollsysteem--on parteile abiks, kuid võib pöörduda tema vastu.
tooteid myyakse erinevates geograafilistes piirkondades. Ning geo yksuse juhtimine keskusest pole otstarbekas. Nii jááb osa võimust keskusesse kuid äritegevus igapäevaselt juhib geo yksus. Geo jaotamise plussid: kliendi tundmine, kulude paremmajandamise võimalus, kui kulude jaotust juhitakse keskusest siis võib see tekitada yhesuguse kulujaotuse geograafiliste yksuste erinevaid vajadusi arvestamata. Kui kuludemajandamine on piirkondliku yksuse ylesanne siis annab see oarema võimaluse arvestada reaalseid vajadusi. Lisaks voib see aga seada ssisse mingi boonussysteemi kulude effektiivsuse alusel.negatiivseks voib olla see et korduvad mingid juhtimise funktsioonid,mis toob kaasa pysikulude suurenemise. Funktsionaalne jaotamine org jagamine on sage.funk yksustena tegutsevad pangas tavaliselt tugiteenistused. Ning kui nad tugevad veraldunud siisvoivad nad hakata seadma masi eesmärke