Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
Araablaste
tollased liidrid ei suutnud õigesti hinnata reaalset olukorda. Nad arvasid, et jõuvahekord
on nende kasuks ja kui Iisraeli riik välja kuulutatakse, likvideerivad nad selle lühikese
eduka sõjaga. Palestiinlased ei näinud kolmandat võimalust peale nende kahe, mis Jaffa
Moslemite ja Kristlaste Assotsiatsioon oli juba Esimese maailmasõja ajal
formuleerinud: ,,Kas meie lükkame sionistid merre või saadavad nad meid tagasi
kõrbesse?". (Ibid.)
Yisuv´i liidrid otsustasid mitte oodata Inglise vägede lõplikku lahkumist, vaid
kuulutada juba enne seda välja iseseisvus. Juba 26. märtsil 1948 teatas Juudi Esinduse
(Jewish Agency) esimees, Varssavi ülikooli lõpetanud jurist David Ben Gurion (Green)
(1886-1973) ÜRO Palestiina Komisjonile, mis oli loodud võimu sujuva ülemineku
abistamiseks, et juudid alustavad ajutise valitsuse moodustamist. Lähis-Ida kaardile oli
annaabi.ee 
