Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus
takistatud ning liiguti üha rohkem jäljendamise ning keskpärasuse poole. Rühmitus juhtis
tähelepanu ka sellele, et avalik sõna, ehk siis ajalehed ja ajakirjad, teenib tavaliselt mõne
erakonna huve ning Tarapita väljaanded on üks vähestest tolleaegsetest sõltumatutest
ajakirjadest.
,,Ja nyyd põrgatakse äkki yhte mõtteavaldustega, mille taga ei seisa mingi poliitiline
organisatsioon, vaid ainult ryhm pääpõhimõtteilt yhtekuuluvaid isikuid, kes ei või omaks
tunnistada yhtki meie praegustest poliitilistest vooludest, nii palju kui need meie kultuuri
alal mõjuvad, ja kes tahavad omi mõtteid vabalt ning eelarvusteta väljendada,
ahnitsemata sõpru, kartmata vaenlasi..." - Quasimodo
Tarapita võitles veel uuema ilukirjanduse võidulepääsemise eest ning kaitses seda.
Nagu ütles üks koolidirektor, oli selline kirjandus ,,otsast otsani kõige madalamat tõugu
erootika" ning samal meelel olid mitmed teised
annaabi.ee 
