Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesaksamaal olid pisikesed talud,mõisaid plnd.Kasvatati viinamarju ja tehti veini.Riigi synd:2 suuremat konfliktikeskust.Berliinis toimus rahva ja sõjaväe kokkupõrge,kuningas vabandas rahva ees,et ei kukutataks.Mynchenis oli Lola montes asja põhjustaja,sest lubas kuningale naiseks minna,siis kui too ylikooli sulgeb.1848.Revolutsiooni ajal tuleb yhinemine taas kõne alla.1.Suure SKSmaa idee,kõik riigid yhendada,kus räägiti sks keelt.See ei läind peale.2. väikse SKSmaa idee,et yhendada ainult saksa alad,sobis paremini.Preisimaa peaministriks sai Bismarck,kes yhendas 1857-1870 kõik riigikesed relvaga.Samal ajal pidas ta sõda Taaniga(1864)ja Austriaga(1866).Riigikord:1871 kehtestati põhiseadus.Erinevatel liiduriikidel olid erinevad õigused.SKS koosnes 24 yxusest + elsass-lotring.3 vaba linna: bremen,hamburg,danzing->(liidumaa õigused)
enesemääramisõiguseks. Sai euroopas ylimaks vaartuseks ja poliitiliseks argumendiks. See tahendab, et inimeste motteviis oli muutunud ja tunnetati uut kriteeriumit. Rahvusnatsionalism on moodunud nahtus, ajalooline faas, kus inimesed solidariseeruvad rahvuse pinnal. Lahiajal toimub solidariseerumine mingil muul pinnal naiteks euroopa pinnal. Rahvuslik poliitiline arkamine avaldas 19 saj ajaloole vaga olulist moju, nt saksamaa ja itaalia yhinemine. Ladina ameerikas hispaania ja portugali vastu iseseisvussojad. Enamik natsionalistidest usub, et keel on p]hiliseks rahvuse aluseks. Teine koolkond, ehk sveitsi koolkond. Natsionalism muutus 19. Saj, samastusid tihti konservatismiga. 19. Saj sulasid need kohati kokku. See tulenes konservatiivide rahva seast toetuse leidmisest. Teiselt poolt rahvuslik natsionalism oli 19. Saj alguses ysna vasakpoolne, hakkas see aegamisi paremale kalduma. 19
annaabi.ee 
