5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesaksamaal olid pisikesed talud,mõisaid plnd.Kasvatati viinamarju ja tehti veini.Riigi synd:2 suuremat konfliktikeskust.Berliinis toimus rahva ja sõjaväe kokkupõrge,kuningas vabandas rahva ees,et ei kukutataks.Mynchenis oli Lola montes asja põhjustaja,sest lubas kuningale naiseks minna,siis kui too ylikooli sulgeb.1848.Revolutsiooni ajal tuleb yhinemine taas kõne alla.1.Suure SKSmaa idee,kõik riigid yhendada,kus räägiti sks keelt.See ei läind peale.2. väikse SKSmaa idee,et yhendada ainult saksa alad,sobis paremini.Preisimaa peaministriks sai Bismarck,kes yhendas 1857-1870 kõik riigikesed relvaga.Samal ajal pidas ta sõda Taaniga(1864)ja Austriaga(1866).Riigikord:1871 kehtestati põhiseadus.Erinevatel liiduriikidel olid erinevad õigused.SKS koosnes 24 yxusest + elsass-lotring.3 vaba linna: bremen,hamburg,danzing->(liidumaa õigused).Suurim liiduriik oli Preisimaa
Elea Koolkond 10:23 Traditsiooniline p6lluharijate maakond vanakreekas. Traditsioonilisus leidis v2ljenduse ka m6tteavalduses. Filosoofide t2helepanu oli suunatud k6igele pysivale siin maailmas. Iseloomulik kaldumine mystikasse ja religiooni. J6udsid j2rgmiste kysimusteni: Kuidas algaine muutub mitmekesiseks maailmaks? Kuidas yhendada muutuv ja muutumatu? Nad vastandasid materiaalse maailma ja filosoofilised ettekujutused sellest. Eleaatide t2htsus: Nad avastasid erinevuse olemuse ja n2htumuse vahel Nad formuleerisid vastuolud mateeria, ruumi ja aja vahel, yksiku ja yldise vahel. Nad n2itasid et olemine pole seesama mis konkreetsed esemed. Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub
See levis yle euroopa. Suurendas veelgi antisemitismi. Nt hitlerile avaldas see kirjutis moju. Hitler polnud nagu Marxki originaalne. Ta parines Austriast, kus 1893 asuati kristlik-sots partei, mille asutajaks oli Karl Lueger. Selle eesmargiks oli anti-Semitism ja anti- kapitalism. Hitlerile avaldas moju ka Saksa Liit Alldeutsche Vereinigung. Selle juht oli Georg von Schonerer, keda peetakse Hitleri peamiseks mojutajaks. Ta oli antislavist samuti. Soovis yhendada austriat ja saksamaad. See oli hilisema hitleri Anschlussi lahendus. Schonerer kaskis enda jarglastel nimetada end Fyhreriks ning annaksid talle Heil. Analoogne saksa liikumine oli 1891 Allgemenier Deutsche Verband, mille programm oli natisonalistlik, ekspansionistlik. Yldiselt levis anti-Semitism, kus oli koige rohkem juute. Juuti euroopas oli yle 10 miljoni. Nt Osmani impeerium andis juutidele kaitset. Balkani riigid olid vaga juudivaenulikud ning paljud juudid pogenesid tyrki