Surnumeri
Järve lõunaosas asuvad kuumavee
allikad ja rammusa musta muda tiigid, millel on raviv jõud (Katharinae 2013).
Surnumere vett tarbivad võrdelt mõlemad veekogu äärsed riigid Iisrael ja Jordaania. Selle
tagajärjel kannatab ohjeldamatu veetarbimise tagajärjel kogu Surnumere ökosüsteem.
4
1950. ja 1960. aastatel panid uurijad tähele, et Surnumere veetase on 25 meetri võrra
langenud. Languse tingis suurenenud veevõtt Jordani ja Yarmouki jõgedest. Praegu jõuab
Surnumerre ainult 10 protsenti Jordani veest.
Surnumerd kuivatavad ka veekogu lõunaossa rajatud tiigid potase tööstuslikuks tootmiseks.
Praegu langeb veetase kiirusega üks meeter aastas ning selline langus ohustab juba praegu
paljusid Surnumere-äärseid taime- ja linnuliike. Ennustuste kohaselt langeb Surnumere
veetase praeguselt 411 meetrit, 2020. aastaks 430 meetrini (Kundla 2013).