Aluste järjestus E. coli lac operoni kontrollivtes piirkondades, promootoris ja operaatoris E. coli Trp operon: Kui kekskonnas on a/h olemas, siis võetakse need keskkonnast, aga mitte ei sünteesita A/H sünteesi kodeerivad geenid asuvad nn. represseeritud operonides Kui a/h ei ole, siis operon aktiveeritakse ja alustatakse sünteesi E. coli trüptofaani (Trp) operon on kõige enam uuritud repressor operon Trp operon kirjeldas esmalt Charles Yanofsky et al.: Trp operon on ~7kb ja toodab 5 geeni produkti, mis vajalikud trüptofaani sünteesiks trpAE. Promootor ja operaator on üleval pool struktuursetest geenidest Juhtpiirkond (trpL) on trp AE kodeerivate ja operaatori vahel trpL sees on attenueeriv piirkond (att). TrpR (repressorvalgu geen) on promootorist eespool E. coli Trp operon'i skeem trp operoni regulatsioon: Kaks mehhanismi: 1. Repressor/operaator interaktsioon 2
Geeni peenstruktuuri mõistmisele aitasid kaasa ka katsed bakteriofaagide mutantidega, kus kaardistati mutatsioonide asukohti geenis. Just nendest katsetest selgus, et rekombinatsioon võib toimuda ka kõrvutiasuvate nukleotiidide vahel. Benzer viis läbi katseid bakteriofaagiga T4 ning identifitseeris erinevaid mutantseid faage ristates ja saadud rekombinante analüüsides T4 geenis rIIA 199 erinevat mutatsiooni. Rekombinatsiooni kahe külgneva nukleotiidi vahel näidati esmalt Yanofsky töödes, kus oli uuritud E. coli trüptofaani süntetaasi -polüpeptiidi kodeeriva geeni trpA mutatsioone. Erinevaid mutante iseloomustati valgu aminohappelise järjestuse kaudu. Kõigepealt kaardistati mutatsioonide asukoht geneetiliste katsete abil, kus ristati erinevaid mutante ja identifitseeriti üksteisele kõige lähemal paiknevad mutatsioonid, mille puhul oli võimalik veel rekombinatsiooni abil metsiktüüpi järglasi saada
Geeni peenstruktuuri mõistmisele aitasid kaasa ka katsed bakteriofaagide mutantidega, kus kaardistati mutatsioonide asukohti geenis. Just nendest katsetest selgus, et rekombinatsioon võib toimuda ka kõrvutiasuvate nukleotiidide vahel. Benzer viis läbi katseid bakteriofaagiga T4 ning identifitseeris erinevaid mutantseid faage ristates ja saadud rekombinante analüüsides T4 geenis rIIA 199 erinevat mutatsiooni. Rekombinatsiooni kahe külgneva nukleotiidi vahel näidati esmalt Yanofsky töödes, kus oli uuritud E. coli trüptofaani süntetaasi -polüpeptiidi kodeeriva geeni trpA mutatsioone. Erinevaid mutante iseloomustati valgu aminohappelise järjestuse kaudu. Kõigepealt kaardistati mutatsioonide asukoht geneetiliste katsete abil, kus ristati erinevaid mutante ja identifitseeriti üksteisele kõige lähemal paiknevad mutatsioonid, mille puhul oli võimalik veel rekombinatsiooni abil metsiktüüpi järglasi saada. Nende mutantide puhul määrati ka
Geeni peenstruktuuri mõistmisele aitasid kaasa ka katsed bakteriofaagide mutantidega, kus kaardistati mutatsioonide asukohti geenis. Just nendest katsetest selgus, et rekombinatsioon võib toimuda ka kõrvutiasuvate nukleotiidide vahel. Benzer viis läbi katseid bakteriofaagiga T4 ning identifitseeris erinevaid mutantseid faage ristates ja saadud rekombinante analüüsides T4 geenis rIIA 199 erinevat mutatsiooni. Rekombinatsiooni kahe külgneva nukleotiidi vahel näidati esmalt Yanofsky töödes, kus oli uuritud E. coli trüptofaani süntetaasi -polüpeptiidi kodeeriva geeni trpA mutatsioone. Erinevaid mutante iseloomustati valgu aminohappelise järjestuse kaudu. Kõigepealt kaardistati mutatsioonide asukoht geneetiliste katsete abil, kus ristati erinevaid mutante ja identifitseeriti üksteisele kõige lähemal paiknevad mutatsioonid, mille puhul oli võimalik veel rekombinatsiooni abil metsiktüüpi järglasi saada. Nende mutantide puhul määrati ka
annaabi.ee 
