Krabiämbliklased
sest nende esimesed kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile
ka krabilaadse välimuse. Mõnel pool on nad tuntud ka kui lilleämblikud, kuna neid leiab
peamiselt lilledelt oma saaki varitsemas.
Sugukonna emane isend on üldiselt suurem kui isane ning krabiämbliklaste pikkus kõigub 2,5
mm-st kuni 1cm-ni. Isendite värvus on väga kõikuv – võib kohata päris heledaid, valkjas- või
kollakasrohelisi (nt Misumena) kui ka tumedaid – hallikas – kuni punakaspruune (Xysticus)
isendeid. Emasloomad on harilikult heledama värvusega.
Emased krabiämblikud peavad munade kasvatamiseks sööma päris palju. Isased söövad aga
märgatavalt vähem ja rändavad ringi. Sellest ilmselt ka põhjus, miks emased on suuremad kui
isased. Pärast paaritumist koob emane munade ümber võrguniitidest koti ning jääb mune
valvama, kuid sureb enne kui pojad munadest kooruvad. Pojad vahetavad küll nahka, kuid
nende vorm ei muutu.