Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Eesti keel on aglutineeriv
keel, kuigi ta on fusiivsem ja analüütilisem kui teised soome-ugri keeled. Keelekontaktid eristavad eesti keelt
soome-ugri keeltest.
Põhilisi lausemustreid on eesti keeles 2, kuigi sõnade järjestus on paindlik.
· Normaalne sõnade järjekord on SVx (subjekt-verb-mittesubjekt). Subjekt on markeerimata. Verb ühildub
subjekti arvu- ja isikukategooriaga.
· Ümberpööratud sõnade järjekord on xVS (adverb/obliikva-verb-subjekt). Neis lausetes on eksistentsiaalsed,
possessiivsed, kogemuslikud, seisundi- ja allikat markeerivad tulemuslikud klauslid.
Verb jääb lauses enamasti teisele kohale (me oleme noored). Verb jääb lause lõppu mitte subjektiga algavas
eitavas lauses (seda ma ei söö). Kui verb on lause alguses, siis see markeerib kõneakti ülesannet, või on tegu
minevikule viitava narratiivtekstiga (istun mina eile külas ja joon teed).
annaabi.ee 
