HAPNIKU, LÄMMASTIKU, SÜSIHAPPEGAASI JA VESINIKU KASUTAMINE
4. Vesiniku omadused ja kasutamine
Vesiniku omadused:
Vesiniku tegi esmakordselt (1781 1782) kindlaks inglise teadlane Henry Cavendish; tol ajal
nimetati vesinikku "põlevaks õhuks", hiljem hakati "põlevat õhku" nimetama selle võime tõttu
toota vett vesinikuks. Vesiniku teaduslik nimetuis hydrogenium tuleneb kreekakeelsetest
sõnadest hydor vesi ja genao sünnitan, toodan. Tegelikult oli "põlev õhk" teada juba
keskaja saksa arstile ja loodusuurijale Paracelsusele (XVIsaj), samuti oskas vesinikku saada
juba 1660.aastal inglise teadlane Robert Boyl. Cavendishi katsete tulemusi kontrollis
prantsuse teadlane 1783.aastal Antoine Laurent Lavoisier.
Vesiniku aatom on kõige lihtsam keemiline element; lihtainena on vesinik kõige kergem gaas,
millele on kõige suurem liikumiskiirus ~9000km/h; jahtumisel muutub vesinik
madaltemperatuuril vedelikuks, mis on kõige kergem vedelik: ~15 (14,45) korda veest