Keskaja kultuur
peamiselt ühiskonna kõrgema kihi paremale osale, enamik inimesi olid
kirjaoskamatud. Samas ei peetud keskaja seisuslikult liigendatud ühiskonnas igale
seisusele kooliharidust ka vajalikuks. Varakeskajal olid peamised hariduskeskused
kloostrid. Pea igas kloostris oli kool, lisaks raamatukogu ja kirjutustuba. Kloostrite
juures tegutses nn : sisemine kool ( Schola interna), mis oli mõeldud neile, kes
kavatsesid kloostritesse astuda. See vastu nn: välimine kool (schola xterna) oli
mõeldud tavalisele, ilmekatele õpilastele kes soovisid vaid haridust haridust.
Ilmikutele mõeldud koolis õpetati lastele lugemist, kirutamist, laulmist ja Ladina keelt.
Linnade hoogne areng mõjutas tugevalt ka koolihariduse levikut. Linnakodanikele
rajati uut tüüpi kirjutamist- ja Lugemist ehk Gramatikakoole. Võrreldes kloostri- ja
katedraali koolidega oli sealne õpetus elulähedasem ja vastas paremini tavliste
ilmikute, eelkõige kaupmeeste vajadustele
annaabi.ee 
