ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST
võinud kujuneda, kui ta oleks jäetud üksnes enda hoolde. Just seda minult küsitaksegi,
just seda kavatsen ma käesolevas Arutluses uurida.
Kuna mu teema puudutab inimest üldiselt, püüan kõnelda viisil, mis oleks mõistetav
kõigile rahvastele; või õigemini -- unustades ajad ja kohad, et mõelda ainuüksi
inimestest, kellele ma kõnelen --, kujutan ma ette, nagu viibiksin Ateena Lykeionis 8
ja kordaksin oma õpetajate õppetunde, kohtunikeks Platonid ja Xenokratesed,
kuulajaskonnaks -- kogu inimkond.
Oo, inimene! Ükskõik, mis maalt sa ka pärined või millised on su tõekspidamised--
kuula: see on sinu lugu. Ma usun, et ma ei lugenud seda välja teiste sinusuguste
raamatutest, sest need valetavad --, vaid otse loodusest, mis ei valeta kunagi. 9 Kõik,
mis on pärit loodusest, on tõene--väär saab olla vaid see, mille ma olen tahtmatult ise
lisanud. Ma kõnelen kaugetest aegadest -- kui palju küll oled sa tolle ajaga võrreldes
muutunud