Akadeemilise sõudmise üldised alused
Aeroobse baasi arendamisel sõudmises on väga heaks vahendiks ka jalgratta- ja
suusatreeningud. Jalgrattatreeningu üheks positiivseks omaduseks on sõudmisele sarnane
jalgade töö. Teiseks põhiliseks väärtuseks on see, et kui ühe veepealse treeningutunni pikkus ei
peaks oluliselt ületama 2 tundi, siis jalgrattatreening võimaldab sõudjatel püsiseisundi tasemel
tehtavat tööd 2-4 või isegi kuni 5 tundi ühes treeningus, mis veelgi arendab aeroobset baasi. Nii
näiteks kasutas Xeno Müller, 1996 aasta olümpiavõitja ühesel paadil, ettevalmistusperioodil
nädalas 3-4 jalgrattatreeningut, ühe treeningu pikkuseks oli tavaliselt 2,5 kuni 3,5 tundi ja
jalgrattatreeningud moodustasid kogu nädalasest treeningumahust 30%. Samas tuleb arvestada,
et ühesuguse südame löögisageduse juures on laktaadi kontsentratsioon veres kõrgem
jalgrattatreeningul kui veepeal paadis treeningutel. Selle põhjuseks on asjaolu, et sõudmisel on
annaabi.ee 
