Dendroloogia
diureetilise vahendina. Lodjapuumarju kasutatakse neurasteenia, hüsteeria ja epilepsia vastase
ravimina, kuid nad tugevdavad ka südame ja maksa tegevust ning korrastavad soolestiku
talitlust. Lodjapuukoort kogutakse kevadel aprillis-mais ja kooretõmmist kasutatakse
hemarroidide, verejooksude ja samuti vererõhku alandava toime tõttu.
Sordid: 'Aureum'; 'Compactum'; 'Nanum'; 'Notcutt'; 'Roseum'; 'Tatteri'; 'Variegatum';
'Xanthocarpum'; 'Andrews'; 'Apricot';
Kanada lodjapuu (Viburnum lentago L.) Suvehaljas kõrgem mitmetüveline põõsas või tihti
ka madalam kuni 10 m kõrgune peente võrsetega hallika rõmelise tüvekoorega puu kasvab
looduslikult Põhja-Ameerika idaosa metsades ja varjulistes jõeorgudes niiskematel viljakatel
muldadel Kanada lõunaosast kuni Floridani. Tsoon II. 1761.
Tunnused:
Võrsed: noorelt tumepruunid, kaetud hõredalt tähtkarvadega, punakate koorelõvedega,
pungad hallid.