Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit
Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised
isikunimed.
Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme,
Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja
ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle,
Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485).
Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed.
Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav
lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139).
Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi
Tallinnas