Levimuusika
levisid koos töölisliikumise tõusuga.
Filmimuusika eksisteeris tummfilmi ajal illustratiivse saatemuusikana, mida ekraani
all asuvas ruumis mängis pianist nn tapöör (sageli improviseerides) , väike ansambel
või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks
trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”,
“tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii
USA-s tootma kinooreleid, millel oli eriti palju registreid kõlaefektide saavutamiseks.
Helifilm tõi kaasa muusikafilmi ning operettide, muusikalide ja revüüde filmi-
versiooni. Filmimuusika paralleelvormiks on kujunenud televisioonimuusika.
Afroameerika muusika mõjul tekkis 20 sajandi levimuusika tähtsaim mõjutaja- džäss
kogu om a stiililises kirevuses. P ärast II m aailm asõda hakkas džässi , aga ka laiem as
annaabi.ee 
