Huvitav on Hiina meediaväljaannete reageerimine viirusepuhangule. „Valitsuse esialgne reaktsioon epideemiale võimaldas viirusel kiiresti kanda kinnitada, sest kõige kriitilisemal hetkel otsustasid ametnikud selle asemel, et kriisile vastu astuda, seda salajas hoida, vältimaks avalikku ärevust ja poliitilist piinlikkust. Võimud vaigistasid neil nädalatel arstid ja teised meditsiinitöötajad punaste lippude tõstmise eest. Ohu tõsidust pisendati ning 11 miljonit Wuhani elanikku jäeti teadmatusse, et nad peaksid end kaitsma.” [12]. Soomes Katriin Saar 11.d 14.02.2020 avaldati sarnase sisuga artikkel: „Kiinan viranomaiset yrittivät hiljentää koronaviruksesta varoittaneen lääkärin – sitten mies sai itse tartunnan“ (Hiina võimud üritasid koronaviiruse
Suue on laevatatav ja seal asuvad linnad: Haimen, Chongming, Baoshan. 7. Kuidas kasutakse jõge majanduslikult – Jangtse ülemjooks on raskesti ligipääsetavas inimtühjas piirkonnas. Selleks ajaks, kui ta tiheda asustusega alale jõuab, on ta juba väga lai. Hiina sisemaapiirkonnad on ka vaesed ega suuda ise kulukaid projekte teostada. Seetõttu polnud Jangtse jõel kuni 1957. aastani ühtki silda. Esimene sild üle Jangtse oli Wuhani maantee- ja raudteesild Hubei provintsis. Järgnesid Nanjingi maantee- ja raudteesild Jiangsu provintsis 1968 ning Zhichengi maantee- ja raudteesild Hubei provintsis 1971. Alates 1992, mil üle Jangtse avati neljas sild, on sillaehitus hoogustunud ja 2010. aastal on Hiina võimud lubanud avada juba 25. silla üle Jangtse. 8. Mis keskkonnaprobleemid on selle jõestikuga seotud? Viimaste uuringute kohaselt on Jangtse reostuse tõttu suremas
annaabi.ee 
