maal ülalmainitud ,,Avignoni neiude" kõrval. Selleks on Hispaania kodusõjas puruks pommitatud Baski väikelinna järgi nimetatud ,,Guernica", mis ekspressionistlikus vaimus kujutab ilmekalt sõjakoledusi. Avalikkuse eest varjul tegeles Picasso ka skulptuuriga, mis sai üldteatavaks alles pärast tema surma. 1940. aastate lõpul elas ta Vahemere ääres ja tegeles põhiliselt keraamikaga. Kuulus on tema joonistatud rahutuvi 1949. aastast, mida kasutati Wroclawis peetud Maailma Rahukongressi plakatil. Picasso elu lõpukümnenditeks oli tema ümber tekkinud legendaarne aura: Picasso näiliselt ammendamatu viljakus ja võime alati ajaga kaasas käia hämmastasid nii kriitikuid kui avalikkust laiemalt. Kuna Picasso tegeles oma elu jooksul niivõrd paljude erinevate kunstiliikidega, ning suutis pea kõigis neis saavutada silmapaistvaid tulemusi, siis vaevalt leidub 20. sajandi kunstnikku, keda Picasso ühel või teisel moel mõjutanud ei oleks.
Leipzigis Ostforschungi keskus, kus olid varem sakslased elanud. Teadusliku sihi kõrval ka sõjalis-strateegiline. Kujunesid keskused, kes pooldasoid vastavaid eriteadlasi. Välja anda ajakirja ,,Jomsburg". Teaduslik-poliitiline diskussioon slaavi ajaloolastega, tõlgendamaks slaavi päritoluks peetavaid piirkondi sakslased neid germaani omadena üüritanud näidata. Wroclaw (Breslau) teine suurem keskus. Piiri ja välissaksluse käsiraamat 1936 Wroclawis. Kunagi saksa kultuuri mõjusfääris. Sinna artikkel ka baltisaksa ajaloolaste poolt Saksa asustusest Kesaegses Eestis (Johhanson) von Taube ka asju kirjutanud. JAmsburgis nt ülevaateid Eesti-Läti ajalookirjutusest. Saksa ja eesti ajaloolaste koostöö puht eesti seltsides ja väljaannetes. Tehti küll! Nt Akadeemilisise Ajaloo Seltsis, osalesid üritustel, ettekanded, artiklid, arvustused ja puputused ajalehtedes. Jälgiti ka kriitiliselt vastastikku tehtavalt teaduslik poleemika