OUNASEEMNE LUGU
kannab."
Siis läksid nemmad kahhekeste kapsta aeda, ja külwasid need seemneüwwad
ühte nurka mahha. Ei läinud monda asta möda, siis ollid neist illosad puud
kaswanud Jaak olli sel wahheajal moisa aednikkult öppinud, et ouna puud igga
kolme asta tagant peawad ümberistutatud sama, kui neist aegsaste ouna
tahhetakse, sedda teggi temma, ja aegamöda hakkasid temma puud illosad ouno
kandma: said nemmad ommast kuest pudest, suurt hulka ouno.
Ühhel süggisel, kui nemmad ouno puist mahha wotsid, ütles Jaak: ,,waat nüüd,
eks ep olnud hea, et sa need seemne üwwad ei pnnud nahka? ,,Ja wist! (ütles
Marri) Agga eks ep olnud ka hea, et sinna kolis käisid: kus sa nisuggosed head
asjad öppisid?"-
Üks hea nou, on kullast üllem!
Ärra arwa halwaks, mis kaswo satab!
Arvelius soovitab maarahvale viletsuse leevendamiseks õunapuude kasvatamist,
mis sel ajal olid veel haruldased. Et maarahvas paremini mõistaks õunapuudest
kasu saamist, kirjutas ta loo jutustusena