Järgmisel, 1909. aastal, loodi tüdrukutele "oma skautlus" - gaidlus (guide - ingl.k. juht, teed näitama). Tol ajal kehtinud tavade järgi ei olnud võimalik poisse-tüdrukuid samasse organisatsiooni ühendada. Nüüdseks on need piirid kadunud ja soolist vahet ei tehta. Nii skaudi- kui ka gaidiorganisatsioonidesse võivad kuuluda mõlemast soost isikud, juhul kui asukohamaa organisatsioon pole teisiti sätestanud (näiteks religioossete tavade pärast Indias). SKAUTLUSE LEVIK; WOSM-I MOODUSTAMINE; JUHTIV NOORTELIIKUMINE Nõnda leviski skautlus lühikese aja jooksul paljudesse maadesse, jõudes sealjuures üsna kiiresti ka Eestisse (aastatel 1911-12). Skautluse arenemine ja laienemine: 1916 skautluse noorim aste: hundud, klassikaliselt 8-12 aastased poisid. 1918 skaudieast välja kasvanud poistele: vanemskautlus, 16-20 eluaastat. 1925 händikäp-skautlus, mõeldud kehaliste puuetega poistele. 1920
seotud vabakondlike katusorganisatsioonidega. Programmi osana korraldavad nad lisaks iganädalalastele skaudiringidele igal aastal ligikaudu 20 üleriigilist üritust/koolitust. Eesti Skautide Ühingus on lisaks eestlastele mitme teise rahvuse esindajad ning nende liikmeskonda kuulub noori sõltumata nende rahvusest, soost, usust või ka erivajadustest. Eesti Skautide Ühing ehk ESÜ loodi 10.06.1995 ja võeti skautide maailmaorganisatsiooni WOSM ( World Organization of the Scout Movement) liikmeks 17.01.1996. Skautluse sümboliks on liilia. Eesti Skautide Ühingu logol kujutatud liilia koosneb paljudest osadest, sümboliseerides skautluse mitmekülgset olemust, kus erinevatest tahkudest moodustub tugev tervik. Roheline on looduse ja keskkonnateadlikkuse värv, sinine sümboliseerib tasakaalukust ja rahu ning kollane skautidele omast nooruslikkust ja rõõmsat meelt.