Mükoloogia eksam
Konksurakk omakorda pikeneb, tuumad selles jagunevad ja tekib uus konksurakk.
Konksuraku kõrval paiknevad ühe tuumaga tipmine ning basaalne rakk võivad liituda ning
neist areneb omakorda konsurakk. Sellised jagunemised ja kasvamised korduvad palju
kordi ning tekib terve kobar konkse. Lõpuks areneb igast konksurakust eoskott e. askus,
milles toimub tuumade liitumine e. karüogaamia ning seega lõpeb dikarüoosne faas.
KANDSEENTEL: pannal
rakuvaheseina ehitus
(Worononi kehakesed ja dolipoorne rakuvahesein)
KOTTSEENTEL: Arenenumad kottseened omavad poorid organelle-Woronini kehakesi-
mis isoleerivad suguliselt paljunema hakkava mütseeliosa. / (Ainulaadne tunnus – Woronini
kehaksete olemasolu mõlemal pool vaheseina)
KANDSEENTEL: Dolipoorne rakuvahesein moodustub kesksest poorist, vaheseina
paksenditest vastu poori ning mõlemalt poolt poori katvast poorimütsist.
viljakehade moodustumine mono- ja dikarüoosetest hüüfidest;