Vana-Kreeka
värsid tõlgiti saksa keelde.
1795 kirjutas F.A.Wolf "Prolegomena ad Homerum". Arvas ka, et tegu pole ühtse tekstiga,
mis pärineb VIII saj.-st e. Kr, kui kreeka kiri oli alles vähe aega eksisteerinud. Arvas, et nii
mahukad tekstid ei saanud säilida ilma kirja panemata. Tekstides leiduvaid vastuolusid pidas
tõenduseks eri autorite tegevusest.
Pärast Wolfi oli 2 koolkonda: ühed arvasid, et H oli autor (unitaarlased), teised jälle, et ega
ikka ei ole küll (wolfiaanid e. analüütikud). Karl Lachmann oli kõige radikaalsem analüütik
ja arvas, et Ilias koosneb üksiklauludest (16 tk) + mõned vahelaulud, mis on sinna seose
loomiseks topitud. Väitis, et viimased 2 laulu ei kuulu Iliasse. Lachmanni
väikelauludeteooriale (Kleineliedertheorie) vaidlesid vastu kompilatsiooniteoreetikud, kes
väitsid, et eepose koostisosadeks on suuremad üksused, nn väike-eeposed; nt olevat
Odüsseiaks töödeldud 4 iseseisvat poeemi
annaabi.ee 
