Alkaloidid
Looduses esinev levorotaarne vorm
on füsioloogiliselt aktiivsem ja vähem toksiliselt võrreldes teise vormiga.
UV-kiirguse toimel või teiste oksüdeerijatega kokkupuutudes muundub nikotiin, kas nikotiini
oksiidiks, nikotiin happeks (vitamiin B3) või metüülamiiniks.
Esmalt eraldatti tubaka taimest nikotiin 1828. aastal W. H. Posselt-i ja K. L. Reimanni poolt,
mõlemad arvasid, et tegemist on mürgiga. Keemilise struktuuri avastasid A. Pinner ja R.
Wolffensetin 1893. aastal.
Nikotiin on tõhus parasümpatomimeetiline alkaloid, mida leidub maavitsaliste perekonnas olevates
taimedes, leidub teda 2-14% ning see moodustab 0.6-3% taime kuivkaalust. Esmane funktsioon on
tal taimekaitse, kuna ta peletab eemale herbivoore. Imetajatele mõjub nikotiin stimulandina ja
relaksandina madalates doosides(<30mg , suurtemates doosides on ta juba vägagi kahjulik, letaalne
doos inimesele on 0.5-1 mg/kg kohta), see vabastab glükoosi maksast ning epinefriini adrenal