Eesti keele ajalugu
tasapisi eesti murretes ja asemele tuli muutumatu eitussõna ei, ep. Sellega
muutus ka eituslause ehitus. Kogu ümberkujundus toimus alamsaksa ja saksa
keele mõjul.
Tänapäeval eitussõna, minevikus eitusverb
Eitusverbi pööramine kadunud 16.–17. sajandi paiku
Vanas kirjakeeles esineb rohkesti saksamõjulist mitte-eitust, samuti eituse
väljendamist asesõnade keegi, mingi jt abil (nt eth meije .... sex igkawessex
walgkussex/ kumba jure keddakit woip tullema/ üllestöstetut sahme)
Ajalooline eitusverb: tüvi e-
28. Eesti keele käändeliste verbivormide ajalugu
29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles.
30. Eesti keeletüübi muutumine.
Põhilised morfoloogilised keeletüübid:
– Isoleeriv(sõnad koosnevad ainult tüvedest): vee sisse
– Aglutineeriv(uute sõnade moodustamine toimub ainult afikseid lisades):
vee+sse
annaabi.ee 
